SAUNAAHJUD

Saunaahi parima hinnaga!

SAUNAAHJUD2023-05-28T07:36:08+00:00

Saunaahi Huum Hive Flow Mini

Saunaahi Huum Hive Flow Mini

Leiliruumi maht: 6-14 m3
Kõrgus: 884 mm
Laius: 450 mm
Sügavus: 493 mm
Kivide kogus: 105 kg
Kaal: 54 kg
Puu pikkus: 300mm
Lõõr: 114mm
Hind: 1499 EUR
LS mudel: 1579 EUR

Saunaahi Huum Hive Flow

Saunaahi Huum Hive Flow

Leiliruumi maht: 8-18 m3
Kõrgus: 884 mm
Laius: 526 mm
Sügavus: 586 mm
Kivide kogus: 150 kg
Kaal: 67 kg
Puu pikkus: 300mm
Lõõr: 114mm
Hind: 1640 EUR
LS mudel: 1720 EUR

Pelletiga saunaahi Venere 9

Pelletiga saunaahi Venere 6

Võimsus: 6,5kW
Kütab: 6-10m3
Kõrgus: 1078mm
Laius: 428mm
Sügavus: 415mm
Lõõri Ø: 80 pealtühendus
Mahuti: 15kg
Suitsugaasi temperatuur: 225°C
Pelleti kulu: 1,35kg/tunnis
Kaal:100kg
Joonis
Hind: 3697-3819 EUR

Pelletiga saunaahi Venere 9

Pelletiga saunaahi Venere 9

Võimsus: 9kW
Kütab: 8-14m3
Kõrgus: 1108mm
Laius: 720mm
Sügavus: 415mm
Lõõri Ø: 80 pealtühendus
Mahuti: 15kg
Suitsugaasi temperatuur: 295°C
Pelleti kulu: 2kg/tunnis
Kaal:120kg
Joonis
Hind: 4307-4550 EUR

Pelletiga saunaahi Venere 13

Pelletiga saunaahi Venere 13

Võimsus: 13kW
Kütab: 12-20m3
Kõrgus: 1108mm
Laius: 720mm
Sügavus: 415mm
Lõõri Ø: 80 pealtühendus
Mahuti: 15kg
Suitsugaasi temperatuur: 295°C
Pelleti kulu: 2,7kg/tunnis
Kaal:120kg
Joonis
Hind: 4555-4795 EUR

Veepaak suitsutorule 24L musta värvi

Veepaak suitsutorule,24L, musta värvi

Maht: 24L
Kraani ühendus: 1/2″
Läbimõõt: 360x250mm
Kõrgus: 400mm
Lõõri mõõt: 115mm
Hind: 249 EUR

Veepaak suitsutorule 24L

Veepaak suitsutorule 24L kraaniga

Maht: 24L
Kraani ühendus: 1/2″
Läbimõõt: 360x250mm
Kõrgus: 400mm
Lõõri mõõt: 115mm
Hind: 198EUR

Saunaahi Vilpra GRANNUS VPR-8

Saunaahi Vilpra GRANNUS VPR-8

Halu pikkus kuni 340mm
Võimsus: 6-10 m3
Kõrgus: 600mm
Laius: 420mm
Sügavus: 510mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Suitsugaasi temp: 542°C
Kaal:23kg
Hind: 574 EUR

Saunaahi Vilpra FORNAX-14-V

Saunaahi Vilpra FORNAX-14-V

Halu pikkus kuni 340mm
Võimsus: 7-13 m3
Kõrgus: 670mm
Laius: 420mm
Sügavus: 440mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Suitsugaasi temp: 430°C
Kaal:50kg
Hind: 723 EUR

Saunaahi Vilpra FORNAX-14-L-V

Saunaahi Vilpra FORNAX-14-L-V

Halu pikkus kuni 340mm
Võimsus: 7-13 m3
Kõrgus: 670mm
Laius: 420mm
Sügavus: 440+180mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Suitsugaasi temp: 430°C
Kaal:50kg
Hind: 723 EUR

Saunaahi Vilpra ETNA VPR-22

Saunaahi Vilpra ETNA VPR-22

Halu pikkus:kuni 380mm
Võimsus:10-24 m3
Kõrgus:730mm
Laius:420mm
Sügavus:520mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Suitsugaasi temp: 340°C
Kaal:70kg
Hind: 745 EUR

Saunaahi Vilpra ETNA VPR-22-WT veesoojenduspaagiga

Saunaahi Vilpra ETNA VPR-22-WT veesoojenduspaagiga

Halu pikkus:kuni 360mm
Võimsus:10-24 m3
Kõrgus:730mm
Laius:420mm
Sügavus:660mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Suitsugaasi temp: 367°C
Kaal:75kg
Hind: 860 EUR

Roostevaba veepaak suitsutorule 30-liitrit

Roostevaba veepaak suitsutorule 30-liitrit

Maht: 30L
Kraani ühendus: 1/2″
Läbimõõt: 360mm
Paagi kõrgus: 330mm
Suitsutoru pikkus: 500mm
Lõõri mõõt: 115mm
Hind: 198 EUR

Roostevaba veepaak suitsutorule 55-liitrit

Roostevaba veepaak suitsutorule 55-liitrit

Maht: 55L
Kraani ühendus: 1/2″
Läbimõõt: 360mm
Paagi kõrgus: 500mm
Suitsutoru pikkus: 700mm
Lõõri mõõt: 115mm
Hind:249 EUR

Saunaahi Tatpar V-1S

Saunaahi Tatpar V-1S

Võimsus:8-16 m3
Kõrgus:740mm
Laius:530mm
Sügavus:590mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Kaal:74kg
Kive:180-200kg
Hind: 695€

Saunaahi Tatpar V-3-S

Saunaahi V-3-S
Võimsus:16-20 m3
Kõrgus:770mm
Laius:530mm
Sügavus:785mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Kaal:80kg
Kive:180-200kg
Hind: 695€

Saunaahi Tatpar V-2 S

Saunaahi V-2-S

Võimsus:8-16 m3
Kõrgus:790mm
Laius:530mm
Sügavus:685mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Kaal:68kg
Kive:150-180kg
Hind: 595 EUR
Veesärk: 120 EUR

Saunaaken 425x325mm

Saunaaken 425x325mm

Saunaaken, karastatud
topeltklaasiga
Mõõt: 425x325mm
Hind: 98 EUR

Saunaahi Cozy12 OG

Saunaahi Cozy12 OG

Cozy 12 OG
Halu pikkus:kuni 300mm
Võimsus: 6-13m3
Kõrgus:709mm
Laius:498mm
Sügavus:546mm
Lõõri Ø:115 pealtühendus
Kive:120kg
Kaal:55kg
Joonis
Kasutusjuhend
Hind:780 EUR

Saunaahjud, kasutamiseks ettevalmistamine

Enne saunaahju kasutamist lugege juhendit: esimese kütmise ajal eraldab saunaahi värvi ja muid lõhnu. Seepärast on soovitatav kütta saunaahjud esimest korda vabas õhus või hea ventilat- siooniga ruumis ja paigaldada kerisele eel- nevalt ka suitsutoru. Ärge asetage esimese kütmise ajal kive saunaahju kerisele.

Saunaahjud, kuidas valida

Kontrollige, et valitud saunaahi ehk keris sobiks teie sauna jaoks. Sobiva saunaahju kerisega varustatud saunaruum on saunaliste vastuvõtuks valmis pooletunnise kuni tunniajalise kütmise järel. Saunaruumi kütmine sõltub ruumi suurusest, saunaahju – kerise võimsusest ning ruumi seinte ja lae materjalidest. Kui seinad ja lagi on soojustamata (ehk koosnevad ainult tellistest, katusekividest või betoonist), siis on vaja võimsamat saunaahju: iga soojustamata seina ruutmeetri kohta tuleb lisada sauna arvestuslikule ruumalale 1,2 m3. Kui sauna seinad on jämedatest palkidest, siis tuleb sauna ruumala korrutada 1,5-ga. Näiteks jämedatest palkidest 12 m3 saunaruumi arvestuslikuks ruumalaks on 18 m3 ning vastavalt sellele tuleb valida ka saunaahi. Samuti 10 m3 sauna, mille üks 2 m lai ja 2 m kõrge sein on tellistest, arvestuslikuks ruumalaks on umbes 15 m3.

Saunaahju ohutu kaugus ning nõuetekohase ja ohutu paigalduse reeglid sõltuvad sauna konstruktsioonist ja materjalidest. Käesolevad juhised õpetavad, kuidas paigaldada saunaahjud erinevates saunades korrektselt ja ohutult.

Enne saunaahju paigaldamist lugege neid juhiseid ja eeskirju hoolikalt.

Soovitame teil samuti tutvuda kõigi pakutavate  saunaahjude lisatarvikutega, nagu korstnad ja kaitsepaneelid, mis muudavad saunaahju kerise paigaldamise ja ohutu kasutamise hõlpsamaks.

Saunaahjud – kasutamine, esimene kütmine

Saunaahjud on tehtud nii, et välimine korpus on kaetud kuumuskindla värviga, mis saavutab lõpliku kõvaduse alles esimese kütmise käigus. Enne seda tuleks vältida saunaahju kerise värvitud pindade hõõrumist või nühkimist.

Ärge puudutage esimese kütmise ajal saunaahju kerist, sest värvkate muutub esmalt pehmeks. Värvi omaduste tõttu võivad saunaahjude värvitud pindadelt aurustuvad ained tekitada lõhnu.

Saunaahju esimese kütmise võib viia läbi õues või hea ventilatsiooniga saunaruumis (kuhu keris plaanitakse paigaldada). Ärge asetage saunaahju esmakordse kütmise ajal sellele veel kive. Kui kütate saunaahju õues, siis paigaldage kerisele piisava tõmbe tagamiseks suitsutorud. Nii vabanete ühtlasi ka saunaahju suitsutorude värvkattest eralduvast lõhnast. Saunaahjude esmakordsel kütmisel piisab ühest sületäiest puudest. Esimese kütmise järel võib saunaahi veel mõnda aega värvilõhna eritada. Pange tähele, et kuum saunaahi võimendab ka kõige õrnemat värvi ja laki lõhna ning isegi toidulõhna ja aroomi.

Saunaahi, kerisekivid

Saunaahju kerisekividena tuleks kasutada ainult spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kive, nagu näiteks peridotiidist, oliviin-doleriidist või oliviinist kerisekive.

Märkus! Looduses leiduvad maakoorekivimid võivad sisaldada kahjulikke aineid, nagu näiteks rauapüriiti, ning seetõttu ei tohiks neid kasutada. Enne saunaahju kerisele asetamist tuleks kivid tolmust korralikult puhtaks pesta. Asetage suuremad kivid kerisele allapoole. Väiksemad kerisekivid asetatakse pealepoole, sest need kuumenevad ka siis, kui ei asu kuuma saunaahju teraspinnaga vahetus kokkupuutes. Kive ei tohi laduda liiga tihedalt – õhuvool peab pääsema läbi kerise.

Märkus! Saunaahju kerisekivid ei tohi takistada kerise korpuse ja põlemiskambri vahel toimuvat õhuringlust. Teisisõnu, kerisekivid ei tohi blokeerida saunaahju ventilatsioonisüsteemi avasid.

Saunaahjud, kütmine

Saunaahju kütmiseks sobib kõige paremini puit. Ärge kasutage saunaahjus kõrge põlemistemperatuuriga materjale, nagu näiteks puitlaastplaat, plastmass, süsi, brikett, puidugraanulid jne. Saunaahju  tõmbetugevust saab kõige tõhusamalt reguleerida tuhakarpi avades/sulgedes. Saunaahju kütmisel liiga tugevat tõmmet kasutades muutub keris tulikuumaks („punaseks“) ning see vähendab tunduvalt kerise eluiga. Kerisekivide korralikuks kuumutamiseks tuleb siiski tagada saunaahju piisav tõmme. Küttes saunaahju aegajalt tugevama tõmbega, põleb suitsukanalitesse kogunenud tahm ära ja kerise kütteomadused paranevad. Üldiselt on saunaahju kerist küttes kasulik hoida tuhakarp algul pisut irvakil. See aitab leegil korralikult süttida. Kui saunaruum on juba kuumaks köetud ja on aeg sauna minna, siis võib saunaahjus leegi intensiivsuse vähendamiseks ja puude säästmiseks tuhakarbi sulgeda. Sauna kütmine sõltub ruumi suurusest, saunaahju kerise võimsusest ning saunaruumi seinte ja lae ehitusmaterjalist. Sobiva saunaahjuga varustatud saunaruum on saunaliste vastuvõtuks valmis pooletunnise kuni tunniajalise kütmise järel.

Saunaahju leilivee nõuded

Leili viskamiseks saunaahjule tuleb kasutada ainult puhast majapidamisvett. Vesi peab olema piisavalt kvaliteetne, sest soola, lupja, rauda või huumust sisaldava vee toimel võib saunaahju keris enneaegselt roostetama hakata. Eriti kiiresti tekib rooste merevee toimel.

Saunaahjud, hooldamine

Saunaahjud omavad suitsukanaleid, kuhu kogunevad nõgi ja tuhk, mis tuleks aeg-ajalt kerise kivikambri seintes asuvate ümmarguste puhastuslõõride kaudu eemaldada.

Aja jooksul kerisekivid murenevad. Seepärast tuleks neid vähemalt kord aastas, kui sauna kasutatakse väga sageli, siis isegi sagedamini kerisel ümber tõsta. Ühtlasi tuleb saunaahju kivikambrist eemaldada kõik kivitükid ning asendada murenenud kerisekivid uutega. Saunaahju piisava tõmbe tagamiseks tuleb korstnat regulaarselt puhastada. Saunaahju tuhakarp tuleks alati enne saunaahju kütmist tühjendada, sest nii saab tuhakarbi kaudu sisenev, põlemiseks vajalik õhk tuharesti jahutada ning tänu sellele resti eluiga pikeneb.Saunaahju tuha jaoks kasutage metallnõud, soovitavalt püsti seisvat. Ärge asetage tuhanõud põlevate materjalide lähedusse, sest tuhk võib sisaldada hõõguvaid süsi.

SAUNARUUM

Saunaahju kütmise mõjud saunaruumile.

Normaalsel kütmisel muutub saunaahju metallkorpus äärmiselt kuumaks. Ulatuslike temperatuurikõikumiste tõttu saunaahju kerisekivid aja jooksul murenevad. Seega uhutakse saunaahju kerisele visatava leiliveega saunaruumi põrandale väikeseid kivitükikesi.Saunaahju kerise kivikambris tekkiva tohutu kuumuse tõttu võib põrandale langeda ka metallihelbeid. Keriselt põrandale langeva tuha, kivitükikeste ja metallhelveste mõjul määrduvad heledast materjalist põrandad. Seepärast tuleks saunaahju kerise alla jääva ning seda ümbritseva põranda valmistamisel kasutada ainult tumedat vuugisegu ja keraamilisi põrandaplaate. Põranda kaitsmine”. Saunaruumi puidust osad, nagu näiteks seinapaneelid, muutuvad aja jooksul tumedaks. Päikesevalgus ja saunaahju kuumus kiirendavad seda protsessi. Kui puitu on töödeldud kaitsevahenditega, siis hakkab saunaahju kerise kohal olev sein üsna kiiresti mustenema. Mustenemiskiirus oleneb osalt ka kasutatud kaitsevahendist. Katsetused on näidanud, et mustenemine tuleneb kaitsevahendi kehvast kuumusetaluvusest. Sa muti võivad saunaahju kerisekividest pärit peened osakesed kerise lähedale jäävat seina mustendada.

Järgides tootja poolt heaks kiidetud saunaahjude paigaldusjuhiseid, jääb saunas kasutatud põlevate materjalide temperatuur kerise kütmise ajal ohututesse piiridesse. Seina- ja laepindade kõrgeim lubatud temperatuur on +130 °C.

Saunaruumi ventilatsioon

Hea ventilatsioon muudab saunaskäigu hulga nauditavamaks. Traditsiooniline ventilatsioonilahendus põhineb loomulikul õhuringlusel – värske õhk siseneb saunaahju kerise kõrval, põranda lähedal asuva ava kaudu ning väljub kerisest võimalikult kaugele, lae alla ehitatud ava kaudu (joonis 1). Et saunaahju keris ise tagab tõhusa õhuringluse, on laealuse ava eesmärgiks saunaruumist saunaskäigu järel niiskuse eemaldamine. Põranda lähedalt sisenev õhk voolab saunaahju kerise seesmise kuuma põlemiskambri ja välimise korpuse vahele. Kuumenenud õhk väljub ülevalt ja tõstab saunaruumi temperatuuri. Et puit vajab põlemiseks palju õhku, imeb saunaahju põlemiskamber õhku endasse. Saunaruumi õhuringlus tekibki kerkivate õhuvoolude ja mainitud efekti koosmõjul. Alternatiivseks võimaluseks (mida võib kasutada mehaanilise ventilatsiooni puhul) on juhtida värske õhk sisse 500 mm saunaahju kerisest kõrgemal asuva ava kaudu, kus see kerise kohalt kerkiva õhuga seguneb. Selle tulemusena tekib saunaruumis piisav õhuringlus. Välja imetakse õhk mehaaniliselt, näiteks saunalava all põranda lähedal paiknevate avade kaudu.

Go to Top