KAMINAD

Kamin parima hinnaga!

KAMINAD2021-10-31T14:02:14+00:00

Biokamin Quat black

Biokamin Quat Black

Biokamin Bravo Inox
Kõrgus: 534mm
Laius: 685mm
Sügavus: 184mm
Kaal: 11kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 390 EUR

Biokamin delta 2 black horizontal

Biokamin Delta 2 Black Horizontal

Biokamin Delta 2
Black Horizontal

Kõrgus: 400mm
Laius: 900mm
Sügavus: 142mm
Kaal: 12kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 270 EUR

Biokamin Delta 2 ground klaasiga

Biokamin Delta 2 ground klaasiga

Biokamin Delta 2 ground
Kõrgus: 400mm
Laius: 900mm
Sügavus: 162mm
Kaal: 13kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 290 EUR

Biokamin Alpha Black

Biokamin Alpha Black

Biokamin Alpha Black
Kõrgus: 590mm
Laius: 800mm
Sügavus: 174mm
Kaal: 17kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 390 EUR

Biokamin Delta 3 black klaasiga

Biokamin Delta 3 Black klaasiga

Biokamin Delta 3 Black
Kõrgus: 400mm
Laius: 1200mm
Sügavus: 142mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,6 liitrit
Hind: 430 EUR
Klaasita: 360 EUR

Biokamin Ball

Biokamin Ball

Biokamin Ball
Kõrgus: 850mm
Laius: 850mm
Sügavus: 182mm
Kaal: 35kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 330 EUR

Biokamin Bravo Black

Biokamin Bravo Black

Biokamin Bravo Black
Kõrgus: 652mm
Laius: 900mm
Sügavus: 174mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 490 EUR

Biokamin Bravo Gold

Biokamin Bravo Gold

Biokamin Bravo Gold
Kõrgus: 652mm
Laius: 900mm
Sügavus: 174mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 490 EUR

Biokamin Bravo 2 must

Biokamin Bravo 2 must

Biokamin Bravo 2 must
Kõrgus: 650mm
Laius: 902mm
Sügavus: 174mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 490 EUR

Biokamin Charlie must

Biokamin Charlie must

Biokamin Charlie must
Kõrgus: 510mm
Laius: 880mm
Sügavus: 174mm
Kaal: 20kg
Mahuti: 0,75 liitrit
Hind: 440 EUR

Biokamin Charlie 2 must

Biokamin Charlie 2 must

Biokamin Charlie 2 must
Kõrgus: 780mm
Laius: 460mm
Sügavus: 174mm
Kaal: 14kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 420 EUR

Biokamin Bravo Inox

Biokamin Bravo Inox

Biokamin Bravo Inox
Kõrgus: 652mm
Laius: 900mm
Sügavus: 174mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 490 EUR
Klaasiga: 550 EUR

Biokamin Quebec

Biokamin Quebec

Biokamin Oskar valge
Kõrgus: 398mm
Laius: 1150mm
Sügavus: 295mm
Kaal: 45kg
Mahuti: 1,5 liitrit
Hind: 390 EUR

Biokamin Oscar must

Biokamin Oscar must

Biokamin Oskar must
Kõrgus: 630mm
Laius: 900mm
Sügavus: 190mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 490 EUR

Biokamin Oskar valge

Biokamin Oskar valge

Biokamin Oskar valge
Kõrgus: 630mm
Laius: 900mm
Sügavus: 190mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 490 EUR

Biokamin Lima

Biokamin Lima

Biokamin Lima
Kõrgus: 700mm
Laius: 1000mm
Sügavus: 197mm
Kaal: 22,6kg
Mahuti: 0,6 liitrit
Hind: 555 EUR

Biokamin Juliet 1100 klaasiga

Biokamin Juliet 1100 klaasiga

Biokamin Juliet 1100 klaasiga
Kõrgus: 650mm
Laius: 1100mm
Sügavus: 142mm
Kaal: 23kg
Mahuti: 0,5 liitrit
Hind: 510 EUR
Klaasita: 440 EUR

Biokamin Juliet 1500 klaasiga

Biokamin Juliet 1500 klaasiga

Biokamin Juliet 1500
Kõrgus: 650mm
Laius: 1500mm
Sügavus: 142mm
Kaal: 31,5kg
Mahuti: 1 liitrit
Hind: 560 EUR
Klaasita: 490 EUR

Biokamin X-Ray

Biokamin X-RAY

Biokamin X-RAY
Kõrgus: 500mm
Laius: 1000mm
Sügavus: 300mm
Mahuti: 1,4 liitrit
Hind: 650 EUR

Biokamin Juliet 1800 klaasiga

Biokamin Juliet 1800 klaasiga

Biokamin Juliet 1800
Kõrgus: 650mm
Laius: 1800mm
Sügavus: 142mm
Kaal: 38kg
Mahuti: 1,5 liitrit
Hind: 695 EUR
Klaasita: 625 EUR

Nurgakamin Defro Quadroom

Nurgakamin Defro Quadroom

Kamin Quadroom
Võimsus: 9,6 kW
Köetav pind: 96m2
Kõrgus: 1400 mm
Laius: 472 mm
Sügavus: 472 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 170 kg
Must värv: 1949 EUR
Valge värv: 2320 EUR

Kamin Luna Wood black

Kamin LUNA BLACK wood

LUNA WOOD black
Võimsus: 11,5 kw
Kõrgus: 1400 mm
Laius: 560 mm
Sügavus: 460 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 205 kg
Värv: Must

Kamin Luna Wood white

Kamin LUNA WOOD white

LUNA WOOD white
Võimsus: 11,5 kw
Kõrgus: 1400 mm
Laius: 560 mm
Sügavus: 460 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 205 kg
Värv: Valge

Kamin timo wood white

Kamin TIMO WOOD white

TIMO WOOD white
Võimsus: 11,5 kw
Kõrgus: 1400 mm
Laius: 560 mm
Sügavus: 460 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 205 kg
Värv: Valge

Kaminad

 

Elektrihinna tõus on vesi kaminamüüjate veskile 

Kiire elektrihinna tõus on pannud eramute omanikke taas rohkem puuküttel töötavate kaminate poole vaatama ning kaminate, ahjude ja katelde ostmine on viimastel kuudel hüppeliselt kerkinud.

Kaminakeskuse  juht, Viljandis Kaminapoodi pidav Hannes Puu ütles, et mullusega võrreldes on kaminate  ahjude ja pliitide müük kerkinud veerandi võrra, sarnast numbrit nimetasid konkurendid ning selle taga on olnud eelkõige elektrihinna kiire kerkimine. “Inimesed on võrdlemisi murelikud, sest elektrihind on mitmekordistunud, õhksoojuspumpade kõrvale või asemele soetatakse nüüd puu- või pelletiküttega kaminad, inimesed tahavad elamise küttehindade ülikiiret tõusu ära hoida,” kõneles ta.

“Hetkel ostetakse kõige rohkem neid puidu või pelletiga toimivaid kaminad, mida saab kiiresti paigaldada: malmist või terasest kaminasüdamikke või kaminad, mida saab ise paika panna, korstna ning lõõriga ühendada, pottseppadel on kuni aastane tööjärg ees,” pajatas Hannes Puu. Maakohtadesse ostetakse tema sõnutsi rohkem halupuuga köetavad kaminad, linna peamiselt pelletkaminad ja ahjud.

Hannes Puu ettevõte müüb kaminad ja ahjud oma kauplustes kõikjal Eestis ning läbi interneti naaberriikidesse. “Tarned on ka paar nädalat pikenenud. Kuna metalli hind on aastaga 180 protsenti tõusnud, ja kõik muu, mida kaminate tootmiseks vajatakse jõudsalt kerkinud, siis iga järgmine partii on eelmisest kallim- kütuse hinna kerkimise tõttu on ka veohinnad tõusnud, seega kaminad ahjud ja pliidid kallinevad ning järgmisel aastal tõenäoliselt kerkivad veel päris palju ,” sõnas Hannes Puu. Ta teadis rääkida, et inflatsiooni peljates on paljud, kel kavas uus kamin või ahi elamisse järgmisel aastal paigaldada, selle juba kuuri alla või garaaži valmis ostnud ning ta arvas, et olusid arvestades on selline tegevus igati mõistlik.

 


 

 

Inimeste soovid ja vajadused erinevad kuid kaminad on viimasel ajal Eestis üks soositumaid küttekoldeid. Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus. Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige.
Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab.
Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused.
Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.
Kaminate ehitamisel on kindlasti tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad kaminahjud nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.

JÄRGI KAMINA ÕIGE KÜTMISE JUHISEID

Põlemine vajab õhku
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 9 m3 õhku. Kui õhu juurdevoolu piirata tekib mittetäielik põlemine ja sooja eraldub kuni 70% vähem.

Siiber peab olema kogu kütmise aja täielikult avatud. Peamiseks viletsa tõmbe põhjuseks on puudulik värske õhu juurdevool ruumi. Hoonete renoveerimise ja soojustamise käigus jätke hoonele õhu sissevõtuavad.

Väldi ülekütmist
Metallkaminatel järgi valmistaja poolt etteantud kütusekoguseid ja kütmise kestvust.
Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga. Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt ja ahju müüritis hakkab pragunema.
Liigkütmine on hoone süttimise üheks levinumaks põhjuseks.

Vali sobiv küttematerjal
Ahju, pliiti ja kaminat küta halupuuga, puitbrikett jäta metallkamina või saunaahju jaoks.

Küte olgu kuiv
Märjast puidust eraldub väga palju veeauru, mis ladestub korstnalõõri seintele. Selle tagajärjel kattub lõõr pigiga, mis võib süttida ja tekitada tuleohltiku olukorra.

Ära põleta prügi
Kasuta küttekoldes vaid kütteseadme valmistaja poolt soovitatud küttematerjali.Prügi vii prügikasti.

Kui korsten läks põlema
Kui avastad korstnapõlengu, sulge siibrid ja õhuluugid. Kontrolli, et korstna läheduses ei oleks süttivaid materjale. Peale korstna põlengut kutsu korstnapühkija.

Kamin on kodu soojuse ja hubasuse allikas.

Õiget kaminat leida ei ole tõesti lihtne, sest kaminate valik on meeletu, ning enne kauplusesse minekut tasuks väike kodutöö endal ära teha. Võiks osata vastata vähemalt mõnele küsimusele, nagu näiteks: mis otstarbel kaminat koju soovitakse?

Õdus kamin kodus on väga tähtis, sest lisaks ilusale hubasele tulele ja disainielemendile, oodatakse healt kaminalt ka soojuse salvestamist. Kaminaprojekti loomine on tõsine meeskonnatöö, millest võtavad osa müügiinimene, disainer, kujundaja, projektijuht ning pottsepp. Kuigi ka korteritesse ja valmismajadesse on võimalik kaminat panna, on siin mitmeid takistavaid asjaolusid. Lihtsam ning tolmuvabam on kaminat paigaldada siis, kui on olemas sobivate parameetritega korsten, optimaalsete mõõtmetega – pikkus 4 m ja diameeter 200 mm. Korstna mõõtmed määravad suures osas ära, millist kaminat tohib kasutada. Näiteks avatud koldega kaminat ei ole võimalik ehitada väikse diameetriga korstnalõõri külge. Uuemates majades on üldjuhul arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, s.t korterisse on toodud moodulkorsten. Kuid samuti on vanemate korterelamute ülemise korruse elanikel võimalik paigaldada kamina jaoks roostevaba moodulkorsten. Luba on vaja hankida kas ühistult, linna- või valla ehitusspetsialistilt. On olnud juhtumeid, kui luba on antud ka allpoolasuvatele korteritele, seal paigaldatakse korsten välisseina, kus ei ole aknaid. Põhimõtteliselt sobib korterelamusse enamik kaminaid, ahjud aga oma suure kaalu pärast mitte. Seega sobib korterisse lisakütteseadmena kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea mitmetonnise ahju raskusele vastu. Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam, korter ise väärikam ning meeleolu erilisem. Põhimõtteliselt saab ka kaminat paigaldada kortermaja mõnele teisele korrusele peale viimase, kuid selleks tuleb püstitada mööda välisseina jooksev lõõr, mille paigaldus vajab ühistu luba.

Alustage kamina otstarbest ning eelarvest
Millest alustada kamina valikul? Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida.
Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale.
Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.

Kamina otstarve ja maitse
Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud. Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.

Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:
1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad
2)
valmiskaminad ehk disainkaminad
3) lahtise koldega kaminad
4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.

Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga.

Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine.

Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena.
Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat.

Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa.

On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.

Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?


Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem.
Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks.
Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.

Soodsam soojus
Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik.
Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba.
Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama.
Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.

Värskendus vanale kaminale
Mida teha vana kaminaga, mille välimust on ajahammas räsinud? Kas saab kaminat lihtsate vahenditega parandada? Üks võimalus on katta vana kamin looduskiviga, keraamilise plaadiga või vajadusel krohvida ning värvida.
Kui vanast kiviahjust on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta, pigem on odavam juba ehitada uus. Uue ahju kasuks räägib ka kasutusmugavus, paremad kaasaegsed ökonoomsed materjalid ning välimus.
Kui aga ahi on säilinud ilusa ning kasutuskõlblikuna, siis miks mitte renoveerida. Samuti on pliitide jaoks müügil pliidiukse- ja praeahjukomplektid. Paljud neist toodetakse Eestis, arvestades pottseppade nõuandeid ning vanade pliitide standardseid mõõtmeid. Pliidiust on lihtne vahetada, vana pliidikolle tuleb puhastada ning uus uks sisse panna. Tulemus näeb vägagi kaasaegne välja.
Väliste vigastuste korral on kõige lihtsam uuendada telliskivikaminat. Näiteks uuendada kivide vahelised vuugid ning puhastada kivid liivapaberi või traatharjaga. Ning siis võib kivid üle krohvida sobivasse tooni. Saab ka nii metall- kui malmkamina ust ning ka väliskesta kuumakindla värviga üle värvida.

Go to Top