KAMINAD2021-09-15T14:01:24+00:00

Pelletkamin Gaia

Pelletkamin Gaia

Pelletkamin Gaia
Võimsus:2,1-4,6 kW
Kõrgus: 744 mm
Laius: 741 mm
Sügavus: 296 mm
Pelleti maht: 4,7kg
Kulu:0,5-1kg/h
Kaal: 63kg
Värv:Punane; kreem
Hind: 1109 EUR

Pelletkamin Evacalor Perla

Pelletkamin Perla

Pelletkamin Perla
Võimsus:3,4-7,6 kW
Kõrgus: 1039 mm
Laius: 655 mm
Sügavus: 261 mm
Pelleti maht: 12kg
Kulu:0,7-1,6kg/h
Kaal: 72kg
Värv:Punane; merevaik; must
Hind: 1352 EUR

Pelletkamin Evacalor Rebecca

Pelletkamin Rebecca

Pelletkamin Rebecca
Võimsus:3,5-10,4 kW
Kõrgus: 1024 mm
Laius: 850 mm
Sügavus: 252 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,7-2,2kg/h
Värv:Punane; must; beez
Lisaõhukanaliga
Hind: 1945 EUR
Hind: 1689 EUR

Pelletkamin Evacalor Emily

Pelletkamin Emily

Pelletkamin Emily
Võimsus: 2,6-9,4 kW
Kõrgus: 1040 mm
Laius: 852 mm
Sügavus: 310 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,5-1,9kg/h
Kaal: 100kg
Värv:Must; punane; valge
Hind: 2221 EUR

Pelletkamin Evacalor Carol

Pelletkamin Carol

Pelletkamin Carol
Võimsus: 2,6-9,4 kW
Kõrgus: 1040 mm
Laius: 852 mm
Sügavus: 310 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,5-1,9kg/h
Värv:Voolukivi
Lisaõhukanaliga
Hind: 2298 EUR
Hind: 2068 EUR

Pelletkamin Evacalor Diletta

Pelletkamin Diletta

Pelletkamin Diletta
Võimsus:3,2-10,5 kW
Kõrgus: 1042 mm
Laius: 843 mm
Sügavus: 375 mm
Pelleti maht: 13kg
Kulu:0,7-2,2kg/h
Värv:Must; punane; valge;beez
Hind: 2465 EUR
Hind: 2218 EUR

Pelletkamin Evacalor Diva

Pelletkamin Diva

Pelletkamin Diva
Võimsus:2,6-9,4 kW
Kõrgus: 1034 mm
Laius: 845 mm
Sügavus: 256 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,5-1,9kg/h
Kaal: 96kg
Värv:Must; punane; valge
Hind: 2366 EUR

Pelletkamin EvaCalor Rita

Pelletkamin Rita

Pelletkamin Rita
Võimsus:2,8-9,5 kW
Kõrgus: 912 mm
Laius: 434 mm
Sügavus: 506 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,6-2kg/h
Kaal: 60kg
Värv:Must; punane; valge; kreem
Hind: 1069 EUR

Pelletkamin EvaCalor Heidi

Pelletkamin Heidi

Pelletkamin Heidi
Võimsus:2,9-6,3 kW
Kõrgus: 910 mm
Laius: 413 mm
Sügavus: 388 mm
Pelleti maht: 10kg
Kulu:0,6-1,3kg/h
Kaal: 52kg
Värv:Must; punane; valge; hall
Hind: 1173 EUR

Pelletkamin EvaCalor Karen

Pelletkamin Karen

Pelletkamin Karen
Võimsus:2,8-9,5 kW
Kõrgus: 1258 mm
Laius: 440 mm
Sügavus: 514 mm
Pelleti maht: 45kg
Kulu:0,6-2kg/h
Kaal: 85kg
Värv:Must; punane; valge
Hind: 1249 EUR

Pelletkamin EvaCalor Irma

Pelletkamin Irma

Pelletkamin Irma
Võimsus:3,2-9,2 kW
Kõrgus: 907 mm
Laius: 459 mm
Sügavus: 513 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,7-1,9kg/h
Kaal: 61kg
Värv:Must; punane; valge
Hind: 1309 EUR

Pelletkamin EvaCalor Nora

Pelletkamin Nora

Pelletkamin Nora
Võimsus:2,9-7,6 kW
Kõrgus: 974 mm
Laius: 449 mm
Sügavus: 517 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,6-1,6kg/h
Kaal: 75kg
Värv:Must; punane; valge
Hind: 1469 EUR

Pelletkamin EvaCalor Sonia

Pelletkamin Sonia

Pelletkamin Sonia
Võimsus:2,8-9,5 kW
Kõrgus: 947 mm
Laius: 490 mm
Sügavus: 520 mm
Pelleti maht: 13,5kg
Kulu:0,6-2kg/h
Kaal: 85kg
Värv:Must; punane; merevaik
Hind: 1539 EUR

Kaminad

Inimeste soovid ja vajadused erinevad kuid kaminad on viimasel ajal Eestis üks soositumaid küttekoldeid. Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus. Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige.
Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab.
Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused.
Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.
Kaminate ehitamisel on kindlasti tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad kaminahjud nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.

JÄRGI KAMINA ÕIGE KÜTMISE JUHISEID

Põlemine vajab õhku
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 9 m3 õhku. Kui õhu juurdevoolu piirata tekib mittetäielik põlemine ja sooja eraldub kuni 70% vähem.

Siiber peab olema kogu kütmise aja täielikult avatud. Peamiseks viletsa tõmbe põhjuseks on puudulik värske õhu juurdevool ruumi. Hoonete renoveerimise ja soojustamise käigus jätke hoonele õhu sissevõtuavad.

Väldi ülekütmist
Metallkaminatel järgi valmistaja poolt etteantud kütusekoguseid ja kütmise kestvust.
Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga. Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt ja ahju müüritis hakkab pragunema.
Liigkütmine on hoone süttimise üheks levinumaks põhjuseks.

Vali sobiv küttematerjal
Ahju, pliiti ja kaminat küta halupuuga, puitbrikett jäta metallkamina või saunaahju jaoks.

Küte olgu kuiv
Märjast puidust eraldub väga palju veeauru, mis ladestub korstnalõõri seintele. Selle tagajärjel kattub lõõr pigiga, mis võib süttida ja tekitada tuleohltiku olukorra.

Ära põleta prügi
Kasuta küttekoldes vaid kütteseadme valmistaja poolt soovitatud küttematerjali.Prügi vii prügikasti.

Kui korsten läks põlema
Kui avastad korstnapõlengu, sulge siibrid ja õhuluugid. Kontrolli, et korstna läheduses ei oleks süttivaid materjale. Peale korstna põlengut kutsu korstnapühkija.

Kamin on kodu soojuse ja hubasuse allikas.

Õiget kaminat leida ei ole tõesti lihtne, sest kaminate valik on meeletu, ning enne kauplusesse minekut tasuks väike kodutöö endal ära teha. Võiks osata vastata vähemalt mõnele küsimusele, nagu näiteks: mis otstarbel kaminat koju soovitakse?

Õdus kamin kodus on väga tähtis, sest lisaks ilusale hubasele tulele ja disainielemendile, oodatakse healt kaminalt ka soojuse salvestamist. Kaminaprojekti loomine on tõsine meeskonnatöö, millest võtavad osa müügiinimene, disainer, kujundaja, projektijuht ning pottsepp. Kuigi ka korteritesse ja valmismajadesse on võimalik kaminat panna, on siin mitmeid takistavaid asjaolusid. Lihtsam ning tolmuvabam on kaminat paigaldada siis, kui on olemas sobivate parameetritega korsten, optimaalsete mõõtmetega – pikkus 4 m ja diameeter 200 mm. Korstna mõõtmed määravad suures osas ära, millist kaminat tohib kasutada. Näiteks avatud koldega kaminat ei ole võimalik ehitada väikse diameetriga korstnalõõri külge. Uuemates majades on üldjuhul arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, s.t korterisse on toodud moodulkorsten. Kuid samuti on vanemate korterelamute ülemise korruse elanikel võimalik paigaldada kamina jaoks roostevaba moodulkorsten. Luba on vaja hankida kas ühistult, linna- või valla ehitusspetsialistilt. On olnud juhtumeid, kui luba on antud ka allpoolasuvatele korteritele, seal paigaldatakse korsten välisseina, kus ei ole aknaid. Põhimõtteliselt sobib korterelamusse enamik kaminaid, ahjud aga oma suure kaalu pärast mitte. Seega sobib korterisse lisakütteseadmena kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea mitmetonnise ahju raskusele vastu. Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam, korter ise väärikam ning meeleolu erilisem. Põhimõtteliselt saab ka kaminat paigaldada kortermaja mõnele teisele korrusele peale viimase, kuid selleks tuleb püstitada mööda välisseina jooksev lõõr, mille paigaldus vajab ühistu luba.

Alustage kamina otstarbest ning eelarvest
Millest alustada kamina valikul? Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida.
Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale.
Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.

Kamina otstarve ja maitse
Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud. Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.

Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:
1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad
2)
valmiskaminad ehk disainkaminad
3) lahtise koldega kaminad
4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.

Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga.

Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine.

Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena.
Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat.

Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa.

On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.

Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?


Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem.
Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks.
Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.

Soodsam soojus
Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik.
Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba.
Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama.
Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.

Värskendus vanale kaminale
Mida teha vana kaminaga, mille välimust on ajahammas räsinud? Kas saab kaminat lihtsate vahenditega parandada? Üks võimalus on katta vana kamin looduskiviga, keraamilise plaadiga või vajadusel krohvida ning värvida.
Kui vanast kiviahjust on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta, pigem on odavam juba ehitada uus. Uue ahju kasuks räägib ka kasutusmugavus, paremad kaasaegsed ökonoomsed materjalid ning välimus.
Kui aga ahi on säilinud ilusa ning kasutuskõlblikuna, siis miks mitte renoveerida. Samuti on pliitide jaoks müügil pliidiukse- ja praeahjukomplektid. Paljud neist toodetakse Eestis, arvestades pottseppade nõuandeid ning vanade pliitide standardseid mõõtmeid. Pliidiust on lihtne vahetada, vana pliidikolle tuleb puhastada ning uus uks sisse panna. Tulemus näeb vägagi kaasaegne välja.
Väliste vigastuste korral on kõige lihtsam uuendada telliskivikaminat. Näiteks uuendada kivide vahelised vuugid ning puhastada kivid liivapaberi või traatharjaga. Ning siis võib kivid üle krohvida sobivasse tooni. Saab ka nii metall- kui malmkamina ust ning ka väliskesta kuumakindla värviga üle värvida.

Go to Top