KAMINAD

Kamin parima hinnaga!

KAMINAD2021-10-31T14:02:14+00:00

Pliit-kamin lincar gioia 470 AZ

Kamin-pliit Gioia 470 AZ

Pliit Gioia 470AZ
Võimsus: 6,6kW
Kõrgus: 880mm
Laius: 470mm
Sügavus: 490mm
Lõõr:Ø130mm,pealt
Kaal:87kg
Värv: Hall; valge; cappuccino
Manual
Hind: 1100 EUR

Kamin Nordflam Marsala

Kamin Marsala

Marsala
Võimsus: 9,5 kW
Kõrgus: 861mm
Laius: 632mm
Sügavus: 447mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 115kg
Hind: 1197 EUR

Malmkamin Sora

Malmkamin Sora

Sora
Võimsus: 7 kW
Kõrgus: 879mm
Laius: 383mm
Sügavus: 392mm
Lõõri läbimõõt: 130mm
Kaal: 89kg
Hind: 649 EUR

Malmkamin Amity 3

Malmkamin Amity 3

Amity 3
Võimsus: 8 KW
Kõrgus: 764 mm
Laius: 597 mm
Sügavus: 519 mm
Lõõri läbimõõt: Ø 120 mm
Kaal: 129 kg
Värv: antratsiit
Hind: 898 EUR
Hind: 694 EUR

Malmkamin Invicta Kazan

Malmkamin Kazan

Kamin Kazan
Võimsus:9 kw
Kõrgus:768 mm
Laius:652 mm
Sügavus:372 mm
Suitsutõru: ∅150mm
Kaal:157 kg
Hind: 1653 EUR
Hind: 1569 EUR

Kamin Rondale Keramik

Kamin Rondale Keramik

Kamin Rondale Keramik
Võimsus: 5 kW
Köetav pind: 50m2
Kõrgus: 1047 mm
Laius: 490 mm
Sügavus: 490 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 112 kg
Joonis
Tehnilised andmed
Hind: 2113€

Kamin Rondale voolukiviga

Kamin Rondale voolukiviga

Kamin Rondale voolukiviga
Võimsus: 5 kW
Köetav pind: 50m2
Kõrgus: 1047 mm
Laius: 490 mm
Sügavus: 490 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 119 kg
Joonis
Tehnilised andmed
Hind: 1908€

Kamin Rondale Steel

Kamin Rondale Steel

Kamin Rondale Steel
Võimsus: 5 kW
Köetav pind: 50m2
Kõrgus: 999 mm
Laius: 490 mm
Sügavus: 490 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 112 kg
Joonis
Tehnilised andmed
Hind: 1685€

Kamin Monte Carlo voolukiviga

Kamin Monte Carlo voolukiviga

Kamin Monte Carlo voolukiviga
Võimsus: 5 kW
Köetav pind: 50m2
Kõrgus: 984 mm
Laius: 520 mm
Sügavus: 413 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 125 kg
Tehnilised andmed
Hind: 1940 EUR

Kamin Jakarta

Kamin Jakarta

Kamin Jakarta
Võimsus: 6 kW
Köetav pind: 60m2
Kõrgus: 1048 mm
Laius: 552 mm
Sügavus: 487 mm
Lõõri läbimõõt: 150 mm
Kaal: 101 kg
Hind: 1510€

Kaminakomplekt Viljandi

Kaminakomplekt Viljandi

Kaminakomplekt Viljandi
Kõrgus: 1040 mm
Laius: 1400 mm
Sügavus: 700 mm
Kaal: 250 kg
Värv: beezh
Hind: 1150 EUR

Malmkamin Plamen Alberto

Malmkamin Plamen Alberto

Alberto
Võimsus: 8,6-11 KW
Kõrgus: 829 mm
Laius: 630 mm
Sügavus: 441 mm
Lõõri läbimõõt: Ø 150 mm
Kaal: 140 kg
Värv: must
Hind: 987 EUR
Hind: 864 EUR

Malmkamin Palermo

Malmkamin Palermo

Malmkamin Palermo
Võimsus: 7,8 kW
Kõrgus: 1034mm
Laius: 450mm
Sügavus: 340mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 116kg
Hind: 887 EUR

Malmkamin Augusta

Malmkamin Augusta

Malmkamin Augusta
Võimsus: 7,8 kW
Kõrgus: 1034mm
Laius: 450mm
Sügavus: 340mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 128kg
Hind: 987 EUR

Kamin Rollo

Kamin Rollo

Kamin Rollo
Võimsus: 5,5-10,5kW
Kõrgus: 976mm
Laius: 526mm
Sügavus: 420mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 103kg
Hind: 1085 EUR

Pelletkamin Evacalor Karina

Pelletkamin Karina

Pelletkamin Karina
Võimsus:2,8-9,5 kW
Kõrgus: 1004 mm
Laius: 446 mm
Sügavus: 517 mm
Pelleti maht: 25kg
Kulu:0,6-2kg/h
Kaal: 65kg
Värv:Beez; punane; must
Hind: 1705 EUR
Hind: 1279 EUR

Pelletkamin Evacalor Evelyn

Pelletkamin Evacalor Evelyn

Pelletkamin Evelyn
Lisaõhukanaliga
Võimsus:3,4-11 kW
Kõrgus: 988 mm
Laius: 480 mm
Sügavus: 545 mm
Pelleti maht: 15kg
Kulu:0,7-2,4kg/h
Kaal: 106kg
Värv:Punane; must; merevaik
Hind: 2726 EUR

Pelletkamin Evacalor Manola

Pelletkamin Evacalor Manola

Pelletkamin Manola
Võimsus:3,1-9,1 kW
Kõrgus: 1161 mm
Laius: 548 mm
Sügavus: 569 mm
Pelleti maht: 19kg
Kulu:0,6-1,9kg/h
Kaal: 110kg
Värv:Punane; valge; beez
Hind: 2286 EUR

Pelletkamin Evacalor Giusy

Pelletkamin Evacalor Giusy

Pelletkamin Giusy
Kahe õhu lisakanaliga
Võimsus:4,2-15,4 kW
Kõrgus: 1141 mm
Laius: 473 mm
Sügavus: 542 mm
Pelleti maht: 16kg
Kulu:0,9-3,4kg/h
Kaal: 100kg
Värv:Punane; valge; must
Hind: 2757 EUR

Pelletkamin Evacalor Letizia

Pelletkamin Evacalor Letizia

Pelletkamin Letizia
Kahe õhujaotuse kanaliga
Võimsus:4,2-15,4 kW
Kõrgus: 1148 mm
Laius: 480 mm
Sügavus: 545 mm
Pelleti maht: 16kg
Kulu:0,9-3,4kg/h
Kaal: 117kg
Värv:Corten; rubiinpunane; must
Hind: 3073 EUR
Hind: 2399 EUR

Pelletkamin Evacalor Dante

Pelletkamin Dante

Pelletkamin Dante
Võimsus:3,5-7,3 kW
Kõrgus: 2150-2800 mm
Laius: 910 mm
Sügavus: 643 mm
Pelleti maht: 20kg
Kulu:0,7-1,6kg/h
Kaal: 146kg
Hind: 4298 EUR

Kaminasüdamik Lucy 12 Tunnel

Kaminasüdamik Lucy 12 Tunnel

 Lucy 12 Tunnel
Võimsus: 12kW
Kõrgus: 1287mm
Laius: 654mm
Sügavus: 420mm
Kaal:165kg
Lõõri läbimõõt: 200mm
Hind: 1920 EUR

Malmkamin Plamen Trenk

Malmkamin Trenk

Trenk
Võimsus: 8 KW
Kõrgus: 750 mm
Laius: 350 mm
Sügavus: 650 mm
Lõõri läbimõõt: Ø 120 mm
Kaal: 57 kg
Värv: Must
Hind: 548 EUR

Kaminad

 

Elektrihinna tõus on vesi kaminamüüjate veskile 

Kiire elektrihinna tõus on pannud eramute omanikke taas rohkem puuküttel töötavate kaminate poole vaatama ning kaminate, ahjude ja katelde ostmine on viimastel kuudel hüppeliselt kerkinud.

Kaminakeskuse  juht, Viljandis Kaminapoodi pidav Hannes Puu ütles, et mullusega võrreldes on kaminate  ahjude ja pliitide müük kerkinud veerandi võrra, sarnast numbrit nimetasid konkurendid ning selle taga on olnud eelkõige elektrihinna kiire kerkimine. “Inimesed on võrdlemisi murelikud, sest elektrihind on mitmekordistunud, õhksoojuspumpade kõrvale või asemele soetatakse nüüd puu- või pelletiküttega kaminad, inimesed tahavad elamise küttehindade ülikiiret tõusu ära hoida,” kõneles ta.

“Hetkel ostetakse kõige rohkem neid puidu või pelletiga toimivaid kaminad, mida saab kiiresti paigaldada: malmist või terasest kaminasüdamikke või kaminad, mida saab ise paika panna, korstna ning lõõriga ühendada, pottseppadel on kuni aastane tööjärg ees,” pajatas Hannes Puu. Maakohtadesse ostetakse tema sõnutsi rohkem halupuuga köetavad kaminad, linna peamiselt pelletkaminad ja ahjud.

Hannes Puu ettevõte müüb kaminad ja ahjud oma kauplustes kõikjal Eestis ning läbi interneti naaberriikidesse. “Tarned on ka paar nädalat pikenenud. Kuna metalli hind on aastaga 180 protsenti tõusnud, ja kõik muu, mida kaminate tootmiseks vajatakse jõudsalt kerkinud, siis iga järgmine partii on eelmisest kallim- kütuse hinna kerkimise tõttu on ka veohinnad tõusnud, seega kaminad ahjud ja pliidid kallinevad ning järgmisel aastal tõenäoliselt kerkivad veel päris palju ,” sõnas Hannes Puu. Ta teadis rääkida, et inflatsiooni peljates on paljud, kel kavas uus kamin või ahi elamisse järgmisel aastal paigaldada, selle juba kuuri alla või garaaži valmis ostnud ning ta arvas, et olusid arvestades on selline tegevus igati mõistlik.

 


 

 

Inimeste soovid ja vajadused erinevad kuid kaminad on viimasel ajal Eestis üks soositumaid küttekoldeid. Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus. Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige.
Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab.
Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused.
Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.
Kaminate ehitamisel on kindlasti tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad kaminahjud nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.

JÄRGI KAMINA ÕIGE KÜTMISE JUHISEID

Põlemine vajab õhku
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 9 m3 õhku. Kui õhu juurdevoolu piirata tekib mittetäielik põlemine ja sooja eraldub kuni 70% vähem.

Siiber peab olema kogu kütmise aja täielikult avatud. Peamiseks viletsa tõmbe põhjuseks on puudulik värske õhu juurdevool ruumi. Hoonete renoveerimise ja soojustamise käigus jätke hoonele õhu sissevõtuavad.

Väldi ülekütmist
Metallkaminatel järgi valmistaja poolt etteantud kütusekoguseid ja kütmise kestvust.
Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga. Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt ja ahju müüritis hakkab pragunema.
Liigkütmine on hoone süttimise üheks levinumaks põhjuseks.

Vali sobiv küttematerjal
Ahju, pliiti ja kaminat küta halupuuga, puitbrikett jäta metallkamina või saunaahju jaoks.

Küte olgu kuiv
Märjast puidust eraldub väga palju veeauru, mis ladestub korstnalõõri seintele. Selle tagajärjel kattub lõõr pigiga, mis võib süttida ja tekitada tuleohltiku olukorra.

Ära põleta prügi
Kasuta küttekoldes vaid kütteseadme valmistaja poolt soovitatud küttematerjali.Prügi vii prügikasti.

Kui korsten läks põlema
Kui avastad korstnapõlengu, sulge siibrid ja õhuluugid. Kontrolli, et korstna läheduses ei oleks süttivaid materjale. Peale korstna põlengut kutsu korstnapühkija.

Kamin on kodu soojuse ja hubasuse allikas.

Õiget kaminat leida ei ole tõesti lihtne, sest kaminate valik on meeletu, ning enne kauplusesse minekut tasuks väike kodutöö endal ära teha. Võiks osata vastata vähemalt mõnele küsimusele, nagu näiteks: mis otstarbel kaminat koju soovitakse?

Õdus kamin kodus on väga tähtis, sest lisaks ilusale hubasele tulele ja disainielemendile, oodatakse healt kaminalt ka soojuse salvestamist. Kaminaprojekti loomine on tõsine meeskonnatöö, millest võtavad osa müügiinimene, disainer, kujundaja, projektijuht ning pottsepp. Kuigi ka korteritesse ja valmismajadesse on võimalik kaminat panna, on siin mitmeid takistavaid asjaolusid. Lihtsam ning tolmuvabam on kaminat paigaldada siis, kui on olemas sobivate parameetritega korsten, optimaalsete mõõtmetega – pikkus 4 m ja diameeter 200 mm. Korstna mõõtmed määravad suures osas ära, millist kaminat tohib kasutada. Näiteks avatud koldega kaminat ei ole võimalik ehitada väikse diameetriga korstnalõõri külge. Uuemates majades on üldjuhul arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, s.t korterisse on toodud moodulkorsten. Kuid samuti on vanemate korterelamute ülemise korruse elanikel võimalik paigaldada kamina jaoks roostevaba moodulkorsten. Luba on vaja hankida kas ühistult, linna- või valla ehitusspetsialistilt. On olnud juhtumeid, kui luba on antud ka allpoolasuvatele korteritele, seal paigaldatakse korsten välisseina, kus ei ole aknaid. Põhimõtteliselt sobib korterelamusse enamik kaminaid, ahjud aga oma suure kaalu pärast mitte. Seega sobib korterisse lisakütteseadmena kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea mitmetonnise ahju raskusele vastu. Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam, korter ise väärikam ning meeleolu erilisem. Põhimõtteliselt saab ka kaminat paigaldada kortermaja mõnele teisele korrusele peale viimase, kuid selleks tuleb püstitada mööda välisseina jooksev lõõr, mille paigaldus vajab ühistu luba.

Alustage kamina otstarbest ning eelarvest
Millest alustada kamina valikul? Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida.
Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale.
Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.

Kamina otstarve ja maitse
Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud. Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.

Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:
1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad
2)
valmiskaminad ehk disainkaminad
3) lahtise koldega kaminad
4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.

Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga.

Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine.

Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena.
Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat.

Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa.

On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.

Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?


Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem.
Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks.
Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.

Soodsam soojus
Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik.
Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba.
Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama.
Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.

Värskendus vanale kaminale
Mida teha vana kaminaga, mille välimust on ajahammas räsinud? Kas saab kaminat lihtsate vahenditega parandada? Üks võimalus on katta vana kamin looduskiviga, keraamilise plaadiga või vajadusel krohvida ning värvida.
Kui vanast kiviahjust on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta, pigem on odavam juba ehitada uus. Uue ahju kasuks räägib ka kasutusmugavus, paremad kaasaegsed ökonoomsed materjalid ning välimus.
Kui aga ahi on säilinud ilusa ning kasutuskõlblikuna, siis miks mitte renoveerida. Samuti on pliitide jaoks müügil pliidiukse- ja praeahjukomplektid. Paljud neist toodetakse Eestis, arvestades pottseppade nõuandeid ning vanade pliitide standardseid mõõtmeid. Pliidiust on lihtne vahetada, vana pliidikolle tuleb puhastada ning uus uks sisse panna. Tulemus näeb vägagi kaasaegne välja.
Väliste vigastuste korral on kõige lihtsam uuendada telliskivikaminat. Näiteks uuendada kivide vahelised vuugid ning puhastada kivid liivapaberi või traatharjaga. Ning siis võib kivid üle krohvida sobivasse tooni. Saab ka nii metall- kui malmkamina ust ning ka väliskesta kuumakindla värviga üle värvida.

Go to Top