KAMINAD2021-10-22T17:37:11+00:00

Nurgakamin praeahjuga Coimbra

Nurgakamin praeahjuga Coimbra

Nurgakamin Coimbra
Võimsus: 7 kW
Kõrgus: 1055mm
Laius: 815mm
Sügavus: 520mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 129kg
Hind: 1099 EUR

Kamin-praeahjuga Milano Plus

Kamin praeahjuga Panadero Milano Plus

Kamin praeahjuga Milano Plus

Kamin Milano Plus
Võimsus: 6,7kW
Kõrgus: 1000mm
Laius: 569mm
Sügavus: 455mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Lõõri keskkoht: 613mm
Kaal: 148kg
Hind: 999 EUR

Kamin Hitze Legno

Kamin Legno

Kamin Legno
Võimsus: 5,5kW
Kõrgus: 897mm
Laius: 385mm
Sügavus: 484mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 84kg
Hind: 615 EUR

Kamin Hitze Lupo S

Kamin Lupo S

Kamin Lupo S
Võimsus: 6,5kW
Kõrgus: 938mm
Laius: 492mm
Sügavus: 400mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 112kg
Hind: 1040 EUR

Kamin Hitze Lupo M

Kamin Lupo M

Kamin Lupo M
Võimsus: 8,8kW
Kõrgus: 938mm
Laius: 647mm
Sügavus: 400mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 140kg
Hind: 1270 EUR

Kamin Hitze Lupo L

Kamin Lupo L

Kamin Lupo L
Võimsus: 11 kW
Kõrgus: 938mm
Laius: 982mm
Sügavus: 400mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 194kg
Hind: 1589 EUR

Pelletkamin Teba TP-06

Pelletkamin TP-06

Pelletkamin TP-06
Võimsus: 8 kW
Kõrgus: 875 mm
Laius: 495 mm
Sügavus: 462 mm
Mahuti: 15 kg
Kaal: 73 kg
Hind: 1230 EUR

Pelletkamin Teba TP-08

Pelletkamin TP-08

Pelletkamin TP-08
Võimsus: 10 kW
Kõrgus: 1120 mm
Laius: 560 mm
Sügavus: 560 mm
Mahuti: 15 kg
Kaal: 128 kg
Hind: 1527 EUR

Pelletkamin Teba TP-09

Pelletkamin TP-09

Pelletkamin TP-09
Võimsus: 8 kW
Kõrgus: 956 mm
Laius: 1016 mm
Sügavus: 276 mm
Mahuti: 10 kg
Kaal: 101 kg
Hind: 1347 EUR

Pelletkamin Teba TP-10

Pelletkamin TP-10

Pelletkamin TP-10
Võimsus: 10-18 kW
Kõrgus: 1100 mm
Laius: 550 mm
Sügavus: 590 mm
Mahuti: 20 kg
Kaal: 148 kg
Hind: 1675 EUR

Pelletkamin Teba TP-11

Pelletkamin TP-11

Pelletkamin TP-11
Võimsus: 18 kW
Kõrgus: 1115 mm
Laius: 515 mm
Sügavus: 651 mm
Kaal: 207 kg
Hind: 2535 EUR

Kamin praeahjuga Teba TKS-15

Kamin TKS-15 praeahjuga

Kamin TKS-15 praeahjuga
Võimsus: 12kW
Kõrgus: 1200mm
Laius: 600mm
Sügavus: 483mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 95kg
Hind: 1130 EUR

Kamin praeahjuga Teba TS-16

Kamin TS-16 praeahjuga

Kamin TS-16 praeahjuga
Võimsus: 8 kW
Kõrgus: 1110mm
Laius: 554mm
Sügavus: 480mm
Lõõri läbimõõt: 130mm
Kaal: 70kg
Hind: 899 EUR

Kamin praeahjuga Teba TKS-19

Kamin TKS-19 praeahjuga

Kamin TKS-19 praeahjuga
Võimsus: 12kW
Kõrgus: 1270mm
Laius: 550mm
Sügavus: 590mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 168kg
Hind: 1455 EUR

Kamin Denia Panoramic Wall

Kamin Panoramic Wall

Kamin Panoramic Wall
Võimsus: 8,9kW
Kõrgus: 702mm
Laius: 1091mm
Sügavus: 465mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 190kg
Hind: 2429 EUR

Kamin Denia Finland

Kamin Finland

Kamin Finland
Võimsus: 7,2kW
Kõrgus: 854mm
Laius: 796mm
Sügavus: 463mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 198kg
Hind: 1890 EUR

Kamin Denia Lambda Sand

Kamin Lambda Sand

Kamin Lambda Sand
Võimsus: 8kW
Kõrgus: 1038mm
Laius: 556mm
Sügavus: 500mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 193kg
Hind: 1975 EUR

Kamin Denia Lambda Soap

Kamin Lambda Soap

Kamin Lambda Soap
Võimsus: 8kW
Kõrgus: 1038mm
Laius: 556mm
Sügavus: 500mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 193kg
Hind: 1785 EUR

Kamin Denia Panoramic

Kamin Panoramic

Kamin Panoramic
Võimsus: 8,9kW
Kõrgus: 943mm
Laius: 1091mm
Sügavus: 465mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 246kg
Hind: 2225 EUR
Alus: 715 EUR

Kamin Denia Firex

Kamin Denia Firex

Kamin Firex
Võimsus: 7,2kW
Kõrgus: 879mm
Laius: 857mm
Sügavus: 469mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 228kg
Hind: 2225 EUR

Kamin Denia Elyps

Kamin Denia Elyps

Kamin Elyps
Võimsus: 7,8kW
Kõrgus: 890mm
Laius: 780mm
Sügavus: 451mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 162kg
Hind: 2220 EUR

Kamin Denia Attitude Wall

Kamin Attitude Wall

Kamin Attitude Wall
Võimsus: 7,2kW
Kõrgus: 647mm
Laius: 796mm
Sügavus: 595mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 182kg
Hind: 2049 EUR

Kamin Denia Elyps Wall

Kamin Elyps Wall

Kamin Elyps Wall
Võimsus: 7,8kW
Kõrgus: 601mm
Laius: 780mm
Sügavus: 451mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 156kg
Hind: 2459 EUR

Kamin Denia Kyoto

Kamin Kyoto

Kamin Kyoto
Võimsus: 8kW
Kõrgus: 1147mm
Laius: 514mm
Sügavus: 460mm
Lõõri läbimõõt: 150mm
Kaal: 151kg
Hind: 1325 EUR

Kaminad

Elektrihinna tõus on vesi kaminamüüjate veskile

Kiire elektrihinna tõus on pannud eramute omanikke taas rohkem puuküttel töötavate küttekehade poole vaatama ning kaminate, ahjude ja katelde ostmine on viimastel kuudel hüppeliselt kerkinud.

Kaminakeskuse  juht, Viljandis Kaminapoodi pidav Hannes Puu ütles, et mullusega võrreldes on kaminate  ahjude ja pliitide müük kerkinud veerandi võrra, sarnast numbrit nimetasid konkurendid ning selle taga on olnud eelkõige elektrihinna kiire kerkimine. “Inimesed on võrdlemisi murelikud, sest elektrihind on mitmekordistunud, õhksoojuspumpade kõrvale või asemele soetatakse nüüd puu- või pelletiküttega kaminaid, inimesed tahavad elamise küttehindade ülikiiret tõusu ära hoida,” kõneles ta.

Hetkel ostetakse kõige rohkem neid puidu või pelletiga toimivaid kaminaid, mida saab kiiresti paigaldada: malmist või terasest kaminasüdamikke või kaminaid, mida saab ise paika panna, korstna ning lõõriga ühendada, pottseppadel on kuni aastane tööjärg ees,” pajatas Hannes Puu. Maakohtadesse ostetakse tema sõnutsi rohkem halupuuga köetavaid kaminaid, linna peamiselt pelletkaminaid ja ahje.

Hannes Puu ettevõte müüb kaminaid ja ahje oma kauplustes kõikjal Eestis ning läbi interneti naaberriikidesse. “Tarned on ka paar nädalat pikenenud. Kuna metalli hind on aastaga 180 protsenti tõusnud, ja kõik muu, mida kaminate tootmiseks vajatakse jõudsalt kerkinud, siis iga järgmine partii on eelmisest kallim- kütuse hinna kerkimise tõttu on ka veohinnad tõusnud, seega kaminate ahjude ja pliitide hinnad on tõusuteel ning järgmisel aastal tõenäoliselt kerkivad veel päris palju ,” sõnas Hannes Puu. Ta teadis rääkida, et inflatsiooni peljates on paljud, kel kavas uus kamin või ahi elamisse järgmisel aastal paigaldada, selle juba kuuri alla või garaaži valmis ostnud ning ta arvas, et olusid arvestades on selline tegevus igati mõistlik.


Inimeste soovid ja vajadused erinevad kuid kaminad on viimasel ajal Eestis üks soositumaid küttekoldeid. Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus. Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige.
Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab.
Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused.
Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.
Kaminate ehitamisel on kindlasti tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad kaminahjud nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.

JÄRGI KAMINA ÕIGE KÜTMISE JUHISEID

Põlemine vajab õhku
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 9 m3 õhku. Kui õhu juurdevoolu piirata tekib mittetäielik põlemine ja sooja eraldub kuni 70% vähem.

Siiber peab olema kogu kütmise aja täielikult avatud. Peamiseks viletsa tõmbe põhjuseks on puudulik värske õhu juurdevool ruumi. Hoonete renoveerimise ja soojustamise käigus jätke hoonele õhu sissevõtuavad.

Väldi ülekütmist
Metallkaminatel järgi valmistaja poolt etteantud kütusekoguseid ja kütmise kestvust.
Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga. Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt ja ahju müüritis hakkab pragunema.
Liigkütmine on hoone süttimise üheks levinumaks põhjuseks.

Vali sobiv küttematerjal
Ahju, pliiti ja kaminat küta halupuuga, puitbrikett jäta metallkamina või saunaahju jaoks.

Küte olgu kuiv
Märjast puidust eraldub väga palju veeauru, mis ladestub korstnalõõri seintele. Selle tagajärjel kattub lõõr pigiga, mis võib süttida ja tekitada tuleohltiku olukorra.

Ära põleta prügi
Kasuta küttekoldes vaid kütteseadme valmistaja poolt soovitatud küttematerjali.Prügi vii prügikasti.

Kui korsten läks põlema
Kui avastad korstnapõlengu, sulge siibrid ja õhuluugid. Kontrolli, et korstna läheduses ei oleks süttivaid materjale. Peale korstna põlengut kutsu korstnapühkija.

Kamin on kodu soojuse ja hubasuse allikas.

Õiget kaminat leida ei ole tõesti lihtne, sest kaminate valik on meeletu, ning enne kauplusesse minekut tasuks väike kodutöö endal ära teha. Võiks osata vastata vähemalt mõnele küsimusele, nagu näiteks: mis otstarbel kaminat koju soovitakse?

Õdus kamin kodus on väga tähtis, sest lisaks ilusale hubasele tulele ja disainielemendile, oodatakse healt kaminalt ka soojuse salvestamist. Kaminaprojekti loomine on tõsine meeskonnatöö, millest võtavad osa müügiinimene, disainer, kujundaja, projektijuht ning pottsepp. Kuigi ka korteritesse ja valmismajadesse on võimalik kaminat panna, on siin mitmeid takistavaid asjaolusid. Lihtsam ning tolmuvabam on kaminat paigaldada siis, kui on olemas sobivate parameetritega korsten, optimaalsete mõõtmetega – pikkus 4 m ja diameeter 200 mm. Korstna mõõtmed määravad suures osas ära, millist kaminat tohib kasutada. Näiteks avatud koldega kaminat ei ole võimalik ehitada väikse diameetriga korstnalõõri külge. Uuemates majades on üldjuhul arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, s.t korterisse on toodud moodulkorsten. Kuid samuti on vanemate korterelamute ülemise korruse elanikel võimalik paigaldada kamina jaoks roostevaba moodulkorsten. Luba on vaja hankida kas ühistult, linna- või valla ehitusspetsialistilt. On olnud juhtumeid, kui luba on antud ka allpoolasuvatele korteritele, seal paigaldatakse korsten välisseina, kus ei ole aknaid. Põhimõtteliselt sobib korterelamusse enamik kaminaid, ahjud aga oma suure kaalu pärast mitte. Seega sobib korterisse lisakütteseadmena kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea mitmetonnise ahju raskusele vastu. Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam, korter ise väärikam ning meeleolu erilisem. Põhimõtteliselt saab ka kaminat paigaldada kortermaja mõnele teisele korrusele peale viimase, kuid selleks tuleb püstitada mööda välisseina jooksev lõõr, mille paigaldus vajab ühistu luba.

Alustage kamina otstarbest ning eelarvest
Millest alustada kamina valikul? Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida.
Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale.
Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.

Kamina otstarve ja maitse
Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud. Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.

Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:
1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad
2)
valmiskaminad ehk disainkaminad
3) lahtise koldega kaminad
4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.

Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga.

Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine.

Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena.
Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat.

Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa.

On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.

Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?


Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem.
Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks.
Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.

Soodsam soojus
Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik.
Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba.
Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama.
Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.

Värskendus vanale kaminale
Mida teha vana kaminaga, mille välimust on ajahammas räsinud? Kas saab kaminat lihtsate vahenditega parandada? Üks võimalus on katta vana kamin looduskiviga, keraamilise plaadiga või vajadusel krohvida ning värvida.
Kui vanast kiviahjust on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta, pigem on odavam juba ehitada uus. Uue ahju kasuks räägib ka kasutusmugavus, paremad kaasaegsed ökonoomsed materjalid ning välimus.
Kui aga ahi on säilinud ilusa ning kasutuskõlblikuna, siis miks mitte renoveerida. Samuti on pliitide jaoks müügil pliidiukse- ja praeahjukomplektid. Paljud neist toodetakse Eestis, arvestades pottseppade nõuandeid ning vanade pliitide standardseid mõõtmeid. Pliidiust on lihtne vahetada, vana pliidikolle tuleb puhastada ning uus uks sisse panna. Tulemus näeb vägagi kaasaegne välja.
Väliste vigastuste korral on kõige lihtsam uuendada telliskivikaminat. Näiteks uuendada kivide vahelised vuugid ning puhastada kivid liivapaberi või traatharjaga. Ning siis võib kivid üle krohvida sobivasse tooni. Saab ka nii metall- kui malmkamina ust ning ka väliskesta kuumakindla värviga üle värvida.

Go to Top