KAMINAD

Kaminate ja ahjude nõudlus on suurenenud –  kaminad müüvad Euroopas hästi. Tõusvad energiahinnad ja mure varustuskindluse pärast hoogustavad kaminate ja ahjude müüki ning energiasäästlik kamin on nüüd ka sakslaste mõtetes.

Kaminate ja ahjude järele nõudlus kiirenes  eriti Kesk-Euroopas, kus elektrienergia hinnatõus ja mure maagaasi kättesaadavuse pärast on tarbijate igapäevaelus märgatavad.
— Euroopa tarbijad on hakanud eelseisvaks talveks juba ammu valmistuma. Kaminate ja ahjude turunõudlus, eriti Saksamaal, on olnud erakordselt suur.
— Ebakindlus energia kättesaadavuse ja hinna osas suurendab selgelt nõudlust soojust salvestavate kaminate ja ahjude järele Kesk-Euroopas. Toimiv kaminavaru toob varustuskindlust ja annab tarbijatele võimaluse oma tegudega mõjutada kõrgeid küttekulusid.
Saksamaal kiirendavad kaminate ja ahjude müüki ka ametiasutuste heitkoguste vähendamisele suunatud juhised, mille kohaselt tuleb vanad kaminad kasutusest eemaldada või välja vahetada. Juba mitu aastat jõus olnud juhiste järgmine tähtaeg on 31. detsember 2024, selleks ajaks tuleb välja vahetada ka enne 2010. aastat ehitatud kaminad.

Talvel põletatakse puitu iga päev 500 000 majas

Soome Kaminate ja Korstnate Liidu andmetel kasutatakse Soomes novembrist märtsini umbes pooles miljonis eramajas kaminaid peaaegu iga päev täiendava kütteviisina.
Kui eramajades kaminaid ja ahjusid ei kasutataks, suureneks elektrienergia tarbimine talvekuudel üheksa protsenti. Liit võrdleb säästetud elektrienergia hulka ühe tuumareaktori tootmisega.
Kamina ja ahju kasutamine ajakava abil saab börsil kaubeldava elektrienergia hinnatõuse kompenseerida.
„Kõrgete hindade ajal on teie enda puuriit veelgi väärtuslikum. Kui kaminaid ja ahjusid on palju, on nende mitmekordistav mõju kogu riigis väga suur.

Vajadus koolitada uusi ahjumeistreid kohe

Kaminate ja ahjude suurenenud nõudlus kajastub uute töötajate värbamises, peamiselt kaminate paigaldamise alal. Lisaks uutele ehitusprojektidele suurendab tööjõuvajadust ka vanade kaminate asendamine uutega.
Sel aastal on ettevõtted laiendanud  pliidimeistrite võrgustikku, kes kaminaid paigaldavad ja hooldavad..
„Kuna valmis pliidimeistrite koolitusprogrammi kaminate ja korstnate paigaldamiseks polnud, loodi see nüüd. Soomes on pliidimeistreid, kes on pliite paigaldanud kuni 30–40 aastat. Paljud neist lähevad lähiaastatel pensionile.

Kaminad ja ahjud mängivad väikemajades kriisiks valmisolekus suurt rolli

Soome Kamina- ja Korstnaliit on mures ühepereelamute kriisivalmiduse ja varustuskindluse pärast. Kaasaegse, puhta ja tõhusa kodumaise puiduga  kaminaga kütmine parandab energiajulgeolekut.

Soome Kamina- ja Korstnaliit tuletab meelde, et kaminatel ja ahjudel on eramute varustuskindluse tagamisel võtmeroll. Kui mingil põhjusel elektrit ei ole piisavalt või varustus katkeb, jätkab kamin ja ahi kütmist ainsa elektrist sõltumatu soojusallikana.

Kamina- ja korstnaühing tuletab meelde, et umbes pooles miljonis eramajas köetakse talvehooajal kaminaid ja pliite peaaegu iga päev.

Kaminate ja ahjude kasutamine väikestes majades säästab elektrit

Kamina ja pliidiga kütmine vähendab Soomes oluliselt elektritarbimist. Kui elektriküttega eramute elanikud lõpetaksid oma kaminas puude süütamise, suureneks Soome elektritarbimine talvekuudel praeguse tasemega võrreldes üheksa protsenti ehk 775 gigavatt-tunnini (GWh), teatas Soome Kamina- ja Korstnaliidu andmetel.

Eriti suures koguses muud kütmiseks kuluvat energiat saab kamina ja ahju abil kokku hoida otsese elektriküttega majades. Näiteks 1980. aastatel ehitatud 140-ruutmeetrise elektriküttega eramu aastane elektritarbimine on keskmiselt 25 000–28 000 kilovatt-tundi (kWh) aastas.

Elektriküttega eramu aastasest elektritarbimisest moodustab küte ligikaudu kaks kolmandikku ehk 16 000–18 000 kWh. Kaminate ja ahjude regulaarne kasutamine novembrist märtsini võib kütmiseks kuluvat elektritarbimist poole võrra vähendada.

Kust sa kaminale ja ahjule puitu saad?

Kodumajapidamises kasutatavates kaminates ja katlates põletatakse küttepuid ja muud väikest puitu.

„Soomes võib puidu impordi lõppu suhtuda suhteliselt rahulikult. Kogu kamina ja ahju vajalik puit on olemas kodumaistes metsades ja seda on tavaliselt võimalik turult osta.

Kaasaegne kamin ja ahi vähendab heitkoguseid poole võrra ja säästab raha

Kaasaegne, energiasäästlik ja puhta põlemisega kamin ja ahi võib vana kamina tahkete osakeste heitkoguseid poole võrra vähendada ja tuua märkimisväärset kokkuhoidu kütteenergia arvetelt.
Ligikaudu pooles miljonis ühepereelamus kasutatakse novembrist aprillini peaaegu iga päev täiendava kütteviisina kaminat ja ahju.

„Otsese elektriküttega majades saab kamina ja ahjuga aktiivselt küttes igal aastal elektriarvelt kokku hoida kuni paar tuhat eurot. Mida suurem on maja ja energiasäästlik kamin või ahi, seda suurem võib olla kokkuhoid.

Näiteks 1980. aastatel ehitatud 140-ruutmeetrise elektriküttega eramu aastane elektritarbimine on keskmiselt 25 000–28 000 kilovatt-tundi (kWh) aastas. Küte moodustab elektriküttega eramu aastasest elektritarbimisest umbes kaks kolmandikku ehk 16 000–18 000 kWh. Kaminate ja pliitide regulaarne kasutamine novembrist märtsini võib kütmiseks kuluvat elektritarbimist poole võrra vähendada.

Kaasaegne kamin ja ahi toob rohkem kokkuhoidu

Paljudes Soome ühepereelamutes on sageli originaalsed kaminad ja ahjud, mis on juba tehniliselt vananenud. Soome kaminatootjad on aga viimastel aastatel palju investeerinud põlemistehnoloogia arendamisse, mistõttu on tänapäevased kaminad ja ahjud võrreldamatult energiatõhusamad kui eelmised. Need võivad puukütte energiatõhusust parandada 20–50 protsenti.

„See tähendab kuni 500–1000 euro suurust kokkuhoidu elektriarvelt – eeldusel muidugi, et elektri hind uuesti ei tõuse.“

Kuigi uute hoonete energiatõhusus ja hooneautomaatika on dramaatiliselt arenenud, on kamin ja pliit säilitanud oma positsiooni ainsa elektrist sõltumatu kütteseadmena. Elektrivõrgu katkestused tugeva pakase ajal rõhutavad kaminate ja ahjude olulisust varukütteallikana, kui muud elektrist sõltuvad süsteemid ei suuda töötada.

Kaminate ja ahjude renoveerimine on nende näpunäidete abil lihtne

Kamina moderniseerimine on kiire ja seda isegi majas, kus pole veel kaminasüdamiku või korstna valmidust.

Kamina moderniseerimine on võimalik isegi majas, kus pole veel kaminasüdamikku ega korstnat. Juba ühe päeva pärast paigaldamist saate nautida kamina soojust, isegi kui teie kodus pole isegi kaminasüdamikku.

1 Küsi abi kaminapoest

Soome omavalitsuste lõikes on kaminate ja ahjude litsentseerimisnõuetes erinevusi. Paljud kaminatöökojad aitavad planeerimisel, kamina asukoha hindamisel ja paigaldamisel ning tegelevad kliendi nimel litsentseerimisküsimustega, seega tasub kaminatöökodade asjatundlikkust ära kasutada.

Rida- ja paarismajades peab elanik kamina renoveerimise oma korteriühistuga kokku leppima. Lisaks on ehitusluba vaja, kui majja paigaldatakse hiljem uus kamin ja korsten. Vana kamina asendamine uuega on tavaliselt võimalik ilma loata; piisab teatisest omavalitsuse ehitusjärelevalve ametile.

2 Kamin ei vaja tingimata kaminasüdamikku

Enamikku eramutesse, ridaelamutesse ja paarismajadesse saab kamina paigaldada hiljem, isegi kui kaminasüdamikku või korstnat pole veel olemas. Parimad kaminad tagantjärele paigaldamiseks on õhukesed konvektsioonkaminad ja muud kerged kaminamudelid. Need ei vaja põranda aluspinna tugevdamist.

Konvektsioonkamin imeb kamina põhjast jahedat toaõhku, soojendab kesta ja südamiku vahelist õhku ning tsirkuleerib sooja õhku ülemiste avade kaudu tuppa.

3 Korsten ei pea olema valmis

Korstna puudumine teie kodus ei tähenda, et peaksite oma kaminaunistusest loobuma. Kergmetallkorstna saab hõlpsasti paigaldada läbi pööningu ja vahekorruse. Kui teie koju paigaldatakse väike konvektsioonkamin või pliit, saab samaaegselt paigaldada ka kergmetallkorstna. Katuse läbiviikude jaoks on olemas valmis metallplekist komplektid, mis kiirendavad projekti.

Kui korsten on juba valmis, on hea mõte enne paigaldamist kontrollida korstna seisukorda ja ka kasutamata korsten puhtaks pühkida.

4 Kamina saab paigaldada ühe päevaga ja see sobib ka terrassile

Konvektsioonkamina saab sageli paigaldada ühe päevaga, isegi kui samal ajal paigaldatakse ka kergmetallkorsten. Kaminat saab paigaldada ka terrassile. Konvektsioonkamin kütab kiiresti soojaks paarikümne ruutmeetri suuruse kaetud ja klaasitud terrassi, nii et seal saab õhtuseid koosviibimisi veeta aastaringselt.

Kuidas ära tunda kuivi küttepuid ja kuidas neid õigesti hoiustada

Kamina jaoks kuivade küttepuude valimine on oluline. Ainult kuivad küttepuud põlevad ahjudes puhtalt. Nende juhiste abil saate kuivad küttepuud ära tunda.

Märja puidu ja prügi kaminas põletamine tekitab tervisele kahjulikke heitmeid. Siiski saab igaüks ise mõjutada kamina põlemise puhtust.

Kasutatava puidu tüübil ei ole heitkogustele olulist mõju, küll aga mõjutab puidu niiskusesisaldus seda. Kuiva puidu kaminas põletamisel on ka eeliseks see, et see toodab rohkem soojust kui märja puidu põletamine.

„Kõige olulisem on kaminas põletada ainult kuiva puitu ja mitte ühtegi prahti. Märja puidu ja prahi põletamisel paiskab õhku palju kahjulikke heitgaase. Heitkogused võivad olla mitu korda suuremad kui ainult kuiva puidu põletamisel ja muul viisil kamina nõuetekohasel kasutamisel.

Lõika ja ladusta kamina küttepuid õigesti

Kui raiud küttepuid oma metsast, on oluline veenduda, et küttepuud on piisavalt kaua kuivanud. Värskelt raiutud puidu veesisaldus on umbes pool tavapärasest. Heade tingimuste korral saab puitu ühe kevade ja suve jooksul õues kuivatada, kuni see on tulekuiv. Sageli on aga vaja kahte suve õues kuivatada ja sel juhul räägime üle-aastasest puidust.

„Puid on oluline õigesti ladustada, et küttepuud ära kuivaksid ja püsiksid heas seisukorras. Parim koht küttepuude hoidmiseks on ventileeritav puukuur . See kaitseb puid vihma eest ja hoiab need kuivana.

Heas puukuuris ringleb õhk põranda, seinte ja katuse pragude kaudu. Kui küttepuud on väga tihedalt kaetud, võib niiskus kondenseeruda ja puit võib hallitada. Samuti pole hea mõte puid pikka aega sees hoida . Kõige parem on küttepuud tuppa sooja tuua vaid päev või kaks enne kaminas põletamist.

Kuidas kuiva puitu ära tunda

Enne kaminas puude põletamist on hea mõte testida, kas küttepuud on piisavalt kuivad. Selleks on kolm selget viisi: kaal, pragunemine ja heli.

1. Kuivad küttepuud on umbes poole kergemad kui niisked.
2. Kuivade küttepuude kokkulöömisel tekib selge ja resonantne heli. Niiskete küttepuude kokkulöömisel on heli kummist.
3. Kuiv puit lõheneb tipust. Märg või veel niiske puit on tahke.

Korstnapühkija annab nõu puuküttega töötamise oskuste osas

Üha rohkem soomlasi laob küttepuid oma kaminatesse, kuid mitte kõik ei ole küttepuude kasutamisega tuttavad. Puude nõuetekohane põletamine ja tuleohutu ladustamine on elaniku põhioskuste hulgas.

Puude kaminas põletamine on oskus, mida saab õppida, ja ka kamina tüüp mõjutab seda. Kõige levinum viga, mis näitab kogenematust, on puude põletamine liiga nõrga tõmbega. Tuli peab saama piisavalt hapnikku ja piisav tõmme annab ka paremat soojust, ütlevad   korstnapühkijad .

Korstnapõhkijad on märganud et põlemisõhu olulisust ei tunnistata alati. Valesti reguleeritud või reguleerimata ventilatsiooniseade raskendab kaminas tule süütamist.

Kui suletud majas ei tule kusagilt kaminale põlemisõhku, peate süütefaasi ajal võib-olla ukse või aknad avama. Laeventilaatorid ja väljatõmbeventilaatorid saab süütefaasi ajal samuti välja lülitada, kui need segavad õhuringlust ja kaminas tule süttimist

Puuküttega seotud probleemid ei ole alati ahjul nähtavad, vaid peituvad korstnates ja lõõrides. Pikalt külmas seisnud kamina järsk ja liiga tugev kütmine võib põhjustada ohtlikku kuumust, eriti kergemates lõõrides.

„Kamina juhistes on kirjas ka maksimaalne kütusekoguse arv, mida saab kaminasse järjest laadida, et vältida ülekuumenemist. Valmiskaminad ei suuda paljusid koldetäisi järjest mahutada. Metallist kaminad, pottahjud ja ahjud muutuvad samuti liigse kuumutamise korral hõõguvalt kuumaks.

Kask on kütteväärtuse poolest parim kamina küttepuu

Kvaliteetne põlemine tekitab kerget tuhka. Korstnatesse kogunenud ohtralt tahma on tuleoht, kuna säde võib süüdata ohtliku tahmapõlengu. Märg puit tekitab palju tahma, samas kui ka kuiv kasepuit tekitab väga raskesti tahma.

„Kuiv kaseküttepuu on kõige kallim küttepuude liik, kuid sellel on parim kütteväärtus kaminas, seega kulub seda vähem. Puhas kask tekitab ka kõige vähem osakeste heitkoguseid ning see ei praksu ega paugu. Segaküttepuud annavad mahedama soojuse ja kulub rohkem puitu. Selle põletamine võib olla hea lahendus näiteks siis, kui kogu pere käib saunas ja põletatakse mitut halgu järjest. Ahi ei kuumene nii palju üle kui kase põletamisel.“

Ainus õige viis küttepuude süütamiseks kaminas on süüdata need ülalt. See annab puidu gaasidele aega põleda ja põlemata gaasid ei satu loodusesse. Kui süüdata altpoolt, siis gaasid leegis ei põle.

Õigesti kaminas tule süütamine on looduse ökoloogiline tegu.

Kuidas kaminas õigesti tuld süüdata

Kaminas saab tuld süüdata kuiva puidu ja hea süütematerjaliga.

Horisontaalselt ja õhuliselt kaminas virnastatud ning ülalt süüdatud.

 Tule kaminas tegemine on oskus ja tehnika, mida mõjutavad ka ilmastikutingimused. Kuiv puit ja hea süütematerjal aitavad ahjus leegil süttida. Halb tõmme korstnas ja põlemisõhu puudumine on püsivate süüteprobleemide tavalised põhjused.

Soovitatav kamina tule süütamise aeg on umbes kümme minutit, mille jooksul peaksid puud põlema rõõmsalt ja üsna puhtalt. Halvasti süüdatud kamin on kasutajale tüütu ja keskkonna saastaja, paisates õhku asjatult väikeseid osakesi.

See, kuidas sa kaminas tule süütad, on oluline

Tuletegemise oskuste ja harjumuste peale tasub mõelda. Tuli tuleb kaminas süüdata isegi siis, kui olud on teie vastu. Madal rõhk esitab väljakutse isegi kõige kogenumale tuletegijale.

Raskusi tekib ka neil, kes suunduvad talviseks nädalavahetuseks suvilasse ja üritavad jäiselt külmast korstnast hoolimata ahjus tuld teha. Uues majas elavate inimeste kõige levinum probleem on kaminas põlemisõhu puudumine, mis tähendab, et õhukindla maja korral tuli ei sütti.

Vähem kogenud kamina kütja kuhjab märjad küttepuud lageda taeva alt koldesse, topib selle alla paksu ajalehehunniku ja loodab parimat. Seejärel lämmatab paber, mis on muutunud suureks tuhakamakaks, tärkava tule kaminas, saates kõikjale kõrvetavat suitsu.

Nii süüdatakse kaminas tuld

1 Avage kõik kamina/ahju õhuvõtuavad, sh tuhauks.
2 Süütamisel tagage õhu vahetus (ventilatsiooniseadme kaminalüliti, uks või aken paokil).
3 Pange sobiv kogus puid nii, et kamina leegil oleks ruumi vabalt põleda.
4 Asetage süütepuud puude vahele ja peale, puid võib asetada risti kihiti.
5 Looge kaminas tõmme näiteks tulemasina või küünlaga. Leek peaks olema suunatud korstna poole, mitte väljapoole.
6 Süüdake kaminas süütepuud puulaastude peal.
7 Sulgege ahju tuhauks altpoolt, kui puud on piisavalt süttinud.

Kasutajakoolituse potentsiaal puukütteahjude heitkoguste vähendamiseks

Tähtsündmused

• •

Kasutajate koolitamine kui tõhus ja odav meede puuküttega ahjude heitkoguste vähendamiseks.

• •

Puuküttega ahjude tegelike heitkoguste välimõõtmised.

• •

Kuni 97% benso(a)püreeni redutseerimise potentsiaal.

Puuküttega ahjude heitkogused aitavad kaasa kohalikule õhusaastele. Selliste ahjude tegelikke heitkoguseid on aga raske kindlaks teha, eriti teadmata kasutajakäitumise tõttu, millel võib olla heitkogustele suur mõju. Selles uuringus hinnati odavat heitkoguste vähendamise meedet „kasutajakoolitus“, et teha kindlaks selle heitkoguste vähendamise potentsiaal puuküttega ahjudel. Viidi läbi kaks katseseeriat. Esiteks viidi Steiermargis (Austria) läbi välimõõtmiste kampaania nelja puuküttega ahjuga, kus gaasilisi ja tahkete osakeste heitkoguseid mõõdeti enne ja pärast kasutajakoolitust optimeeritud kütmiskäitumise kohta (nt süüterežiim, kütuse omadused ja paigutus põlemiskambris, õhuvarustus). Gaasiliste heitkoguste (süsinikmonooksiid – CO , orgaanilised gaasilised ühendid – OGC) mõõtmine toimus pidevalt, samas kui tahkete osakeste sisaldust mõõdeti partiidena, lahjendamata ja kuumas ning lahjendatud ja jahutatud suitsugaasis paralleelselt spetsiifilise välimõõtmis seadmega. Lisaks analüüsiti osakeste filtreid, et kvantifitseerida kantserogeense ühendi benso(a)püreeni (BaP) kontsentratsiooni. Teiseks viidi läbi kasutajate koolitusi. Nendel testidel oli lihtne mõõtmisseade, et suurendada testide arvu. Seega hinnati ainult CO2 heitkoguseid.

Tulemused näitavad, et tegelikus elus on ahjude heitkogused välitingimustes kõrged ja varieeruvad suuresti võrreldes laborikatsete ja ametlike tüübikatsete tulemustega. Kasutajakoolitus näitas aga CO, OGC, TSP ja BaP heitkoguste olulist vähenemist vastavalt 42%, 57%, 45% ja 76% (mediaan). Lisaks vähenes TSP _summa (kuumade ja jahutatud osakeste heitkoguste proovide summa) heitkogus pärast kasutajakoolitust 39% (mediaan). Kõigi partiide suhtelised vähenemismäärad näitavad, et suurim heitkoguste vähendamise potentsiaal tuvastati BaP puhul, mille vähenemise määr oli kuni 97%. Töökojakatsete tulemused kinnitasid kasutajate käitumise suurt varieeruvust ja heitkoguste vähendamise potentsiaali vahemikku, kus CO vähenemine oli keskmiselt 41%.

Ahjude kasutajakoolituse meetme heitkoguste vähendamise potentsiaal on võrreldav tipptasemel tehnoloogiliste meetmetega, nagu elektrostaatilised filtrid ja katalüsaatorid. Need meetmed on aga kulukad ja nõuavad kõrget tehnilist keerukust. Ahjude kasutajakoolitus on seevastu suhteliselt odav, lihtne rakendada ja sobib kõigile kasutajatele. Loomulikult on teatav oht, et koolitatud ahjude lõppkasutajad pöörduvad tagasi oma vanade harjumuste juurde, mis toob kaasa taas suuremad heitkogused. Seetõttu võib kõrgema jõudlustaseme säilitamiseks olla vajalik regulaarne koolitus. Kuna  seda aspekti töös ei hinnanud, oleks selle teooria tõestamiseks vaja täiendavaid uuringuid.